Austraalias toimus tänavu Bridgestone World Solar Challenge (BWSC) – üle 3000 kilomeetri pikkune päikeseautode rännak Darwinist Adelaideni, mida peetakse valdkonna tähtsaimaks võistluseks. Stardijoonele asus ligi 40 tiimi 19 riigist sh Eesti võistkond Solaride, kes saavutas Cruiser-klassis kõrge teise koha.
Revismo insener Ardo Tiits osales esimest korda BWSC võistlusel ametliku kohtunikuna, olles ühtlasi esimene eestlane sellises rollis. Varem on ta olnud kohtunik ka Sasol Solar Challenge’il Lõuna-Aafrikas.
Ardo töö Austraalias jagunes kaheks: tehnilise tiimi liikmena kontrollis ta elektrisüsteemide ohutust ning vaatlejana jälgis meeskondade tegevust kogu 3000-kilomeetrise võistlusraja vältel.
Tööpäev algas enne päikesetõusu – kontrolliti akude plomme, registreeriti stardid ja hinnati meeskondade valmisolekut. Päeva jooksul tuli dokumenteerida kõik peatused, juhtide vahetused ja hooldustööd. Päevad lõppesid põhjalike logiraamatute täitmisega.
Inseneride loovus maailmatasemel
Võistlusest võtsid osa mitmed maailma inseneeria tipptasemel ülikoolid, näiteks Delfti ülikool, Tokai ülikool ja Michigani ülikool. Ardo sõnul paistis eriliselt silma just Bologna ülikooli Onda Solare meeskonna sõiduvahendi esivedrustuse lahendus, kus tavapäraste amortide ja vedrude asemel kasutati süsinikkomposiidist detaile.
“Nende konstruktsioonis puudusid klassikalised amordid ja vedrud, samuti puudusid tavapärased liigendühendused. Selle asemel kasutati süsinikkomposiidist A-kujulisi õõtshoobasid, mille teatud piirkonnad olid kavandatud painduma ning võimaldama juhitud liikumist ilma mehaaniliste liikuvate osadeta. Vedruelemendina toimis komposiitmaterjalist latt, mis ühendas mõlemad käänmikud ja kandis vedrukoormust. Selline lahendus võimaldas ligikaudu 70 mm vertikaalset ratta liikumist ning oli selge näide loovast ja materjalipõhisest insenerimõtlemisest” sõnas Ardo.
Torm tõi finaalile dramaatilise pöörde
Austraalia kõrbesõit pakkus meeskondadele tõsiseid katsumusi. Eelviimasel õhtul tabas rannikualasid tugev torm, mis kestis viimase võistluspäeva hommikuni ning sundis korraldajaid viimasel päeval stardi edasi lükkama.
Kui olud paranesid, anti kell 8.45 uus stardisignaal, mis käivitas tiimide jaoks otsustava lõpuspurdi. Viimased 200 kilomeetrit tuli läbida keerulistes ristuuleoludes, kus iga liikumine vajas täpset juhitavust ja meeskondlikku koostööd.
„Olin viimasel päeval VTC tiimi juures. Solaride püsis liidrist vaid kümne kilomeetri kaugusel,“ meenutas Ardo. „VTC auto, millel on väga suur päikesepaneelide pind, kõikus tuule käes tugevalt, samas kui Solaride püsis kindlalt rajal.“ sõnas Ardo.
Viimased kilomeetrid kujunesid väga pingeliseks lõpuspurdiks, kust Cruiser-klassi võitjana väljus VTC tiim ning teise koha saavutas Solaride.
Eesti tugevus peitub loovuses
Ardo sõnul ei sünni edu üksnes suurtest eelarvetest, vaid selgest eesmärgist, koostööst ja julgusest katsetada. „Eesti tugevus peitub paindlikkuses, loovuses ja praktilises mõtlemises. Meie insenerid ja tudengid on täiesti võimelised lahendama globaalseid väljakutseid ning panustama rahvusvahelisse rohetehnoloogiasse,“ rõhutas ta.
„Sellised kogemused ei innusta üksnes noori, vaid annavad kogu Eesti insenerivaldkonnale kinnitust, et meie teadmised ja lahendused võivad kujundada tulevikku palju laiemalt, kui seni oleme osanud arvata,“ lisas Ardo.
Pildid: Ardo Tiits erakogu