Tööelu avaldas oma kodulehel artikli hädaseiskamisnupu kohta. Artiklis kirjeldatakse esmalt ühe puidutöötlemisliini töötaja olukord, kus ei tema ega tema kaastöötaja ei saa ohu korral liini peatada, kuna hädaseiskamisnupp on kiiresti tegutsemist vajavas olukorras juurdepääsmatu. Sellepeale vastab töökeskkonnda konsultant Rein Reisberg, millised on nupu asukoha nõuded.
Sarnaseid olukordi leidub paraku hulgaliselt ning paljud lood ja ohud jäävad kindlasti varju. 2023. aasta jooksul juhtus Eestis hinnanguliselt kokku 5 242 tööõnnetust, mis põhjustasid enam kui 3-päevast töövõimetust (Statistikaamet 2024). Üleval kirjeldatud artikkel tõstatas ka Revismo meeskonnas diskussiooni. Arutleti tööõnnetuste ja ISO 13850 üle, mis osaliselt reguleerib hädaseiskamisnupu nõudeid. Tuleb mainida, et standardeid, mis puudutavad hädaseiskamist, on veelgi.
Esmalt tuleb selgeks teha fakt, et kõik tööstuskeskkonnad ongi ohtlikud ja ükski tootmine ei ole 100 % ohutu. Vaatamata sellele tuleb tööandjal teha endast olenevalt kõik, et kaardistada ja maandada töötajatele avalduvad ohud tootmises ja masinaid käsitledes. Samuti tuleb tutvuda ja tegeleda hädaseiskamise nõuetega.
Hädaseiskamisnupu funktsioone reguleerib osaliselt rahvusvaheline standard ISO 13850. Selle täisnimi on “ISO 13850: Masinate ohutus. Hädaseiskamisfunktsioon. Kavandamise põhimõtted” ja see määratleb nõuded ning suunised, kuidas hädaseiskamine peab olema kavandatud ja rakendatud, et tagada inimeste ohutus. Lühend ISO tähendab International Organization for Standardization ehk Rahvusvahelist Standardiorganisatsiooni. ISO standardid on nummerdatud unikaalsete numbritega, et neid oleks lihtne identifitseerida ja viidata. Iga number väljendab kindlat valdkonda või temaatikat. 13850 on seega lihtsalt järjestikune numbriline identifikaator, mis aitab standardit teistest eristada.
Masinadirektiivist tulenevad nõuded on kohustuslikud ja üldsõnalised, näiteks: “Masin peab olema projekteeritud nii, et see ei kujutaks inimestele ohtu”. Vastava standardi eesmärk on siis määratleda konkreetsed meetmed, mis aitavad tagada, et masin oleks nõuetekohaselt projekteeritud ning vastaks direktiivi turvanõuetele. ISO standardid on rahvusvahelised juhised ja soovitused, mis on mõeldud abistama organisatsioone ja ettevõtteid toodete, teenuste, protsesside ja juhtimissüsteemide ühtlustamisel ja kvaliteedi parandamisel.
Siiski on olukordi, kus ISO standardi järgimine on rangelt soovitatav:
- Seadmete ja masinate ohutusnõuded – Paljude seadmete ja masinate ohutussüsteemide osad on kaetud ISO standardite poolt. Näiteks võib tuua eelpool mainitud hädaseiskamisnupud, turvaaiad, mürataseme, juhtsüsteemid, ohutusdistantsid jne.
- Riskianalüüs ja riskide hindamine – ISO standardid annavad raamistiku, mille alusel on võimalik seadmetega ja masinatega seotud riske hinnata. Siin loetletud vaid mõni:
- ISO 12100: “Masinate ohutus. Projekteerimise, riskide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted”, mis käsitleb masinate ohutust ja ohtude riskianalüüsi.
- ISO 13849: “Masinate ohutus. Juhtimissüsteemide ohutusega seotud osad (kaks osa)”, mis käsitleb masinate ohutusega seotud juhtsüsteemide ohutust.
- ISO 14123: “Masinate ohutus. Masinatest eralduvate kahjulike ainete terviseohu vähendamine”, mis käsitleb masinate ohutust ja töötajate kaitset ohtlike ainete eest, mida võivad masinad tootmise või kasutamise käigus eraldada
- ISO 13855: “Masinaohutus. Ohutuskaitsevahendite asukoha määramine inimese kehaosade lähenemiskiirusest lähtudes”, mis käsitleb masinate ohutust ja spetsiaalselt kaitsemeetmete paigutamist ohutuse tagamiseks.
- Töökeskkond – erinevad ISO standardid reguleerivad ka töökeskkonda, sealhulgas tööstusettevõtteid nagu näiteks ISO 45001, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteeme ja ISO 9001, mis kehtestab nõuded kvaliteedijuhtimissüsteemile.
Teema võtab kokku Revismo meeskonda kuuluv sertifitseeritud masinate ohutuse ekspert (CMSE®) Rasmus Koop:
”Masinate ja töökeskkonna ohutuse tagamine on iga ettevõtte kohustus. Kuigi erinevaid nõudeid ja standardeid on palju ja nende läbitöötamine aeganõudev, siis ei põhjenda see ohtliku töökeskkonna olemasolu ega halvimal juhul tööõnnetuse toimumist. Revismo on oma 11. tegutsemisaasta jooksul kokku puutunud väga erinevate ISO standarditega ning soovime seetõttu toonitada töökeskkonna ja masinate ohutuse tagamise olulisust tööõnnetuste ennetamisel. Ohutuse tagamisel on ISO standarditel väga oluline roll ning neid tuleks vaadelda pigem kui abistavaid dokumente, mitte kui tüütuid juhiseid. Juhul kui regulatsioonide maailm tundub liiga tohutu, siis on alati hea mõte kaasata välist abi, kes oskab selles kõiges hõlpsalt manageerida. Revismo spetsialistidega võib alati nendel teemadel konsulteerida.”
Rasmus Koop on mehaanikainsener, kes on omandanud kõrghariduse Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Revismos on ta spetsialiseerunud riskianalüüsidele ja kasutus- ning hooldusjuhendite koostamisele. Oma karjääri jooksul on Rasmus keskendunud tootmisohutuse tagamisele ja kvaliteedi parandamisele paljudes erinevates tehnilistes protsessides ning projektides. Ta on läbinud rahvusvaheliselt tunnustatud PILZ’i masinaohutuse koolitused ja omab TÜV NORD tooteohutuse eksperdi sertifikaati, mis tõendab tema kompetentsust masinate ohutuse ja CE vastavuse alal. Rasmuse tugevusteks on süsteemne lähenemine ja põhjalikkus, kui ka koostööd oskus nii klientidega kui ka insenerimeeskondadega.
