Masinaohutus ei tähenda üksnes CE-märgist, kaitsepiiret või kasutusjuhendis olevat hoiatust. Masinaohutuse eesmärk on tagada, et masinat saaks kasutada, seadistada, puhastada ja hooldada ilma töötajaid põhjendamatult ohtu seadmata.
Masinaohutuse nõuetega tuleb arvestada nii uute masinate projekteerimisel kui ka olemasolevate seadmete kasutamisel ja moderniseerimisel. Mõlemal juhul on keskne küsimus, millised ohud masinaga kaasnevad ning kuidas neid ennetada või vähendada. Erineda võivad aga kohaldatavad õigusaktid, vastutused ja vajalikud ohutusmeetmed.
Mida tähendab masinaohutus praktikas?
Masinaohutus tähendab masina kasutamisega seotud ohtude tuvastamist, riskide hindamist ja vajalike ohutusmeetmete rakendamist kogu masina elutsükli vältel. Ohutust ei saa hinnata ainult tavapärase töötsükli põhjal, vaid arvestada tuleb ka paigaldamise, seadistamise, puhastamise, hoolduse, rikete kõrvaldamise ja põhjendatult ettenähtava väärkasutusega.
Masinatega seotud ohud ei piirdu liikuvate osadega. Olulised riskiallikad võivad olla ka elektrisüsteemid, kuumad pinnad, konstruktsioonielementide purunemine, ootamatu käivitumine ning pneumaatika- või hüdraulikasüsteemidesse salvestunud energia.
Näiteks võib tootmisliin olla automaatses töörežiimis ohutu, kuid ummistuse kõrvaldamisel peab töötaja liikuma ohtlike mehhanismide lähedusse. Kui sellist olukorda pole masina projekteerimisel või riskianalüüsis arvestatud, võib tegelik ohutusrisk jääda märkamata.
Seetõttu peab masinaohutuse hindamine lähtuma masina tegelikust kasutamisest, mitte ainult selle tehnilistest omadustest või olemasolevatest kaitsemeetmetest.
Masinaohutuse nõuded ja õigusaktid Eestis ning Euroopa Liidus
Uute masinate Euroopa Liidu turule laskmisele ja kasutuselevõtmisele kohaldub praegu masinadirektiiv 2006/42/EÜ, mis sätestab masinate projekteerimise ja valmistamise olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded.
20. jaanuaril 2027 hakkab üldjuhul kohalduma masinamäärus (EL) 2023/1230, mis asendab senise direktiivi. Uus määrus täpsustab muu hulgas ohutusega seotud tarkvara ning masina olulise muutmise käsitlust. Oleme muudatusi käsitlenud ka eraldi artiklis „Masinaohutus kolib tarkvarasse: mida tootja peab 2026. aastal ümber mõtlema“ .
Kasutuses olevate masinate puhul tuleb arvestada ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töövahendi kasutamise nõuetega
Oluline on eristada tootja ja tööandja vastutust. Masina tootja peab tagama, et uus masin vastaks kohalduvatele tootenõuetele. Tööandja vastutab aga selle eest, et töötajate kasutuses olevad masinad oleksid ohutud ka tegelikes töötingimustes.
Seega ei tähenda masina CE-märgis automaatselt, et selle kasutamine on igas töökeskkonnas ohutu. Tööandjal tuleb hinnata ka masina seisukorda, kasutusviisi ja võimalikke töökeskkonnast tulenevaid riske.
Kuidas tagada masinaohutus uue masina arendamisel?
Uue masina arendamisel tuleks masinaohutusega tegeleda juba projekteerimise alguses. Varases tootearenduse etapis on võimalik muuta masina konstruktsiooni, tööpõhimõtet ja juhtimissüsteemi enne, kui tehnilised lahendused jõuavad tootmisjoonistesse või valmistatud detailidesse.
Masinaohutuse tagamine algab masina otstarbe, kasutajate, töörežiimide ja kasutuskeskkonna määratlemisest. Seejärel tuvastatakse võimalikud ohud, hinnatakse riskid ning valitakse sobivad tehnilised ja korralduslikud ohutusmeetmed.
Masina riskianalüüsi tuleb arendusprotsessi jooksul ajakohastada, kui muutuvad konstruktsioon, juhtimislahendus või kavandatud kasutustingimused.
Näiteks võib projekteerimise käigus selguda, et operaator peab töötsükli ajal pääsema liikuvate mehhanismidega piirkonda. Kui probleem avastatakse alles valmis masina juures, võib vajalikuks osutuda kaitsepiirete, automaatika või kogu konstruktsiooni muutmine.
Varases arendusetapis saab sama ohutusprobleemi sageli lahendada lihtsamalt ja väiksemate kuludega.
Kuidas muuta olemasolevad masinad ohutumaks?
Olemasolevate masinate ohutuse parandamine algab seadme tegeliku seisukorra, kasutustingimuste ja võimalike ohtude hindamisest. Masinaohutuse puudused võivad tuleneda vananenud kaitsemeetmetest, muutunud tootmisprotsessist, eemaldatud kaitsepiiretest või masina varasemast ümberehitamisest.
Masina ohutuse hindamisel tuleks kontrollida eelkõige ligipääsu liikuvatele osadele, kaitseuste blokeeringuid, ootamatu käivitumise vältimist, ohutut seiskamist ning energiaallikate eraldamise võimalusi hooldustööde ajal.
Näiteks võib konveieri ummistuse kõrvaldamiseks olla vaja ulatuda liikuvate rullikute lähedusse. Sellises olukorras ei pruugi täiendav hoiatussilt riski piisavalt vähendada. Vajalik võib olla konstruktsiooni muutmine, kaitsepiirde paigaldamine või blokeeritud hooldusluugi kasutamine koos sobiva seiskamisfunktsiooniga.
Masinate ohutuse parandamine ei tähenda tingimata uute seadmete soetamist. Sageli on võimalik olemasoleva masina ohutust suurendada tehniliselt põhjendatud muudatustega, kuid enne nende rakendamist tuleb hinnata muudatuste mõju masina terviklikule ohutusele.
Milleks on vaja masina riskianalüüsi?
Masina riskianalüüs on süstemaatiline protsess, mille käigus tuvastatakse masinaga seotud ohud, hinnatakse võimaliku kahju raskust ja selle tekkimise tõenäosust ning määratakse vajalikud riskide vähendamise meetmed.
Riskianalüüsi eesmärk ei ole üksnes täita dokumentatsiooninõudeid. See peab andma tehnilise aluse otsustamiseks, kas masina konstruktsiooni tuleb muuta, lisada kaitsepiire, täiendada juhtimissüsteemi või kavandada ohutum hooldusprotseduur.
Masinate riskide hindamise ja vähendamise üldpõhimõtteid kirjeldab standard EN ISO 12100, mis käsitleb masinaohutust kogu projekteerimisprotsessi vältel.
Oluline on eristada masina tehnilist riskianalüüsi ettevõtte üldisest töökeskkonna riskianalüüsist. Masina riskianalüüs keskendub konkreetse seadme ohtudele ja tehnilistele ohutusmeetmetele, samas kui töökeskkonna riskianalüüs hõlmab laiemalt töötajate tervist ja ohutust mõjutavaid tegureid.
Need kaks hindamist täiendavad teineteist, kuid nende eesmärk ja detailsus on erinevad.
Tutvu ka Revismo riskianalüüside teenusega.
Kuidas valida sobivad ohutusmeetmed?
Masina ohutusmeetmete valimisel tuleb lähtuda tuvastatud riskidest ja nende vähendamise võimalustest. Esmajärjekorras tuleks oht kõrvaldada või riski vähendada masina konstruktsiooni ja tööpõhimõtte kaudu.
Kui ohtu ei ole võimalik piisavalt vähendada konstruktsiooniliste lahendustega, kasutatakse kaitsepiirdeid, blokeeringuid ja muid ohutusseadiseid. Allesjäävate riskide kohta tuleb anda vajalikud hoiatused ja kasutusjuhised.
Näiteks ei asenda hädaseiskamisnupp kaitsepiiret olukorras, kus töötaja võib tavapärase töö käigus sattuda liikuvate mehhanismide vahele.
Samuti tuleb kontrollida, kas kaitseukse avamisel rakenduv seiskamisfunktsioon peatab ohtliku liikumise piisavalt kiiresti ning välistab ootamatu taaskäivitumise.
Masinaohutuse seisukohalt ei piisa üksnes nõuetekohaste komponentide kasutamisest. Oluline on hinnata kogu ohutuslahenduse toimimist tegelikes kasutustingimustes.
Masinaohutuse standardid
Masinaohutuse õigusaktid määravad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, standardid aga aitavad neid nõudeid rakendada konkreetsete tehniliste lahenduste kaudu.
Masinaohutuse hindamisel ja projekteerimisel kasutatakse muu hulgas järgmisi standardeid:
- EN ISO 12100 – masinaohutuse riskide hindamise ja vähendamise üldpõhimõtted.
- EN ISO 14120 – kaitsepiirete projekteerimise ja valmistamise üldnõuded.
- EN ISO 13849-1 – juhtimissüsteemide ohutusega seotud osade projekteerimise põhimõtted.
Sobivate standardite valik sõltub masina tüübist, kasutusotstarbest ja tuvastatud ohtudest.
Asjakohase Euroopa Liidu harmoneeritud standardi järgimine võib anda eelduse vastavuseks nendele õigusaktide nõuetele, mida standard hõlmab. Standardite kasutamine on üldjuhul vabatahtlik ega asenda konkreetse masina riskide hindamist.
Lisaks tuleb kontrollida, kas vastavale masinatüübile kehtivad eraldi tootestandardid või muud tehnilised erinõuded.
Kas masina ümberehitamine nõuab uut CE-vastavushindamist?
Masina remontimine, moderniseerimine või täiendava kaitsepiirde paigaldamine ei tähenda automaatselt, et masinale tuleb teha uus CE-vastavushindamine.
Vajadus sõltub muudatuse ulatusest, selle mõjust masina ohutusele ning sellest, kas muudetud masinat tuleb kohalduvate õigusaktide järgi käsitada uue või oluliselt muudetud masinana.
Erilist tähelepanu vajavad muudatused, mis mõjutavad masina kasutusotstarvet, töökiirust, rakendatavaid jõude või ohutusega seotud juhtimissüsteemi.
Alates 20. jaanuarist 2027 täpsustab EL-i masinamäärus (EL) 2023/1230 olulise muutmise tingimusi ning selliste muudatustega kaasnevaid tootja kohustusi.
Suuremate ümberehituste korral tuleks CE-vastavushindamise vajadus ja kohaldatavad masinaohutuse nõuded välja selgitada enne tööde alustamist. Nii saab vältida olukorda, kus valmis tehniline lahendus ei vasta vajalikele nõuetele.
Mida tuleks masinaohutuse hindamisel vältida?
Masinaohutuse hindamisel tekivad probleemid sageli siis, kui ohutusnõuetega hakatakse tegelema alles projekteerimise lõpus või hinnatakse üksnes masina tavapärast töötsüklit.
Samuti võib risk jääda märkamata, kui valitakse üksikud ohutuskomponendid, kuid ei kontrollita kogu ohutusfunktsiooni toimimist.
Oluline probleem on ka puudulik või aegunud tehniline dokumentatsioon. Näiteks võib masinat olla aastate jooksul muudetud, kuid riskianalüüs, elektriskeemid ja kasutusjuhend ei kajasta enam selle tegelikku konstruktsiooni ega tööpõhimõtet.
Masina ohutust ei tõenda üksnes CE-märgis või paigaldatud ohutusseadised. Ohutus peab olema tehniliselt põhjendatud, dokumenteeritud ja kontrollitav.
Kuidas saab Revismo masinaohutusega aidata?
Revismo toetab nii uute masinate arendajaid kui ka ettevõtteid, kes soovivad olemasolevaid seadmeid ohutumaks muuta. Sõltuvalt vajadusest aitame hinnata masina riske, kavandada muudatusi ja ohutusmeetmeid, koostada tehnilist dokumentatsiooni ning lahendada CE-vastavusega seotud küsimusi.
Masinaohutuse väärtus seisneb lõpuks praktilises tulemuses: masin peab olema ohutu, töökindel ja toimiv.
Tutvu meie CE-vastavuse teenusega või võta ühendust, et arutada konkreetse masina või arendusprojekti ohutusvajadusi.
